Samal ajal, kui peaminister Kaja Kallas puhkust nautides kalavetel ussi leotas ning korv käes seenemetsades uitas, põrutas siseminister Lauri Läänemets Narva ja suutis seal vallandada tankikriisi. Narva jõe äärne ajalooline sõjamasin muutus tänu valitsusliikme oskamatule teemakäsitlusele taas sümboliks, mille kaitsele on valmis viskuma sajad inimesed. Sellega on loodud kõik eeldused tõsiseks konfliktiks. Tegemist on Kallase vaikiva valitsuse esimese töövõidu, või siis kaotusega, oleneb millise vaatenurga alt asjale läheneda.
Kellele on kriisid kasulikud?
Narvas vallandunud tankiriisi valguses meenub 2007. aasta pronksiöö. Ka siis oli valitsust juhtinud Reformierakonnale olukorra pingestumine teretulnud, et jõuda näiliselt võiduka lahinguni, mille järel muutus hõlpsaks sulgeda suu oponentidel, kellele olukord riigi majanduses muret valmistas. Nüüdki joonistub välja sama muster, kus keskseks teemaks tõuseb Narva tank, varjutades kogu Eesti majanduses hoogu koguva jama. Tankikriisis ununeb tõsiasi, et inflatsioon on Eestis võtnud katastroofilised mõõtmed, jõudes juulis seninägematu 22,7 %-ni, samas, kui Euroopa Liidus on keskmine 8,9%. Eestis maksab elekter aga sada korda rohkem, kui Soomes. Näiteks 3. augustil maksis Soomes megavatt-tund 2,87, Eestis 374,10 eurot. See näitab Eesti valitsuse taset, kes näpp suus vaatab pealt, kuidas Soome lahe ühel kaldal Nord Pooli pumbatud suhteliselt söödava hinnaga elekter väljub lahe teisel kaldal juba megakallina. Samas lööb energiafirmade kasum rekordeid.
Kuhu edasi?
Me seisame silmitsi elatustaseme katastroofilise languse, saabuva talve röövellike kütte- ning luksuskaubaks muutunud hirmkalli elektrihinnaga, kuid valitsuse aur läheb Narva tankile. Jah, sümbolid on olulised, kuid veelgi olulisem on, et Eestimaal tunneksid inimesed end turvaliselt ja ka väiksema sissetulekuga ning paljulapselistes peredes jõuaks lauale täisväärtuslik ja maitsev toit.
Valitsuse ülesanne on tagada rahvale toimetulek, mitte õpetada, kuidas sättida küte 16 kraadile ning kokkuhoiu mõttes hõõruda end duši all käimise asemel märja käterätiga. Eesti ja tema rahvas ei ole ära teeninud kohtlemist, kus siseminister käib narvakaid lubadustega üles ostmas, jättes samas tähelepanuta teised Eesti piirkonnad ja sealsed probleemid.
Suure punnitamisega ametisse asunud vaikival valitsusel puuduvad lahendused, kuidas energiahinnad alla tuua ning inflatsioon peatada. Kui õhinapõhiselt kokkuklopsitud seltskonnal on kavas valimisteni jäänud seitse kuud ministritoolides kuidagi maha niheleda, oleks süveneva kriisi ennetamiseks parem, kui Riigikogu tunnistaks valitsuse teovõimetust, mille järel saaks president kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Siis avaneks peaministril võimalus pühenduda jäägitult kalapüügile ja seenekorjamisele, milles ta näikse olevat tõepoolest kibe käsi.
Ваш комментарий будет первым