Нажмите "Enter" для пропуска содержимого

Eesti huvides vastuvõetav Venemaa seadus

Autor: Konstantin Shtern

Venemaa Riigiduumasse arutamiseks esitatud seaduseelnõu „Meresadamatest Venemaa Föderatsioonis“ võib Eestile tuua tõsiseid dividende. Selle arendaja on Venemaa transpordiministeerium. Selle seaduse vastuvõtmine toob ajalehe „Kommersant“ andmetel Venemaa eelarve vähendamise aastani 2030 376 miljardi rubla võrra, lubades samal ajal Eestile kindlaid majanduslikke väljavaateid.

Mis on seaduse sisu?

Esimeses väljaandes eeldatakse, et investorid vastutavad nii rahastamise suuruse ja objektide kasutusele võtmise tingimuste kui ka merel ümberlaadimise mahu eest, mis ei tohiks langeda alla kavandatud taseme. Kui esimene on üsna loogiline, siis teine ​​on äärmiselt kaheldav, eriti rasketes geopoliitilistes tingimustes ja pidevalt muutuvates turutingimustes.

Seaduseelnõu arutamine Venemaa Riigiduumas pole juhuslikult, kus enamus saadikuid arvab, et see vajab viimistlust. Nende arvates näeb eelnõu välja tegelikult väga toores. See mitte ainult ei lahenda õiguslikke lünki, vaid ajab olukorra veelgi segadusse. Kavandatud normid on kaudse tegevuse normid, järelikult tähendavad nad uute seadusandlike aktide loomist ja vastuvõtmist. Nende sisu eelnõus pole aga täpsustatud. See kõik võib lähitulevikus viia investeeringute voogude võimaliku vähenemiseni Venemaa sadamatesse.

See on aga kasulik ainult Eesti poolele. Pole saladus, et alates 2015. aastast on Eesti naftaterminalid Venemaa nafta ja süsivesinike tarne puudumise tõttu kandnud kahjumit. Eriti kannatas riigi suurim sadam „Tallinn“, mida varem nimetati NSV Liidu ja kogu postsovetliku ruumi „kütteõli keskuseks“. Ka teistel Eesti sadamatel on raske: Sillamäe, Muuga. Seaduse vastuvõtmine praegusel kujul parandab oluliselt Eesti olukorda.

Venemaa ümberorienteerumine sisevõimekusele pidurdas Balti riikide, eriti Eesti sadama infrastruktuuri arengut. Mere ümberlaadimisest loobumine on toonud kaasa doominoefekti, mille alla kannatab raudtee- ja maanteetransport. Kuna ehitatud Venemaa sadam „Ust-Luga“, mille võimsus on 90 miljonit tonni aastas, on mitu korda suurem kui Tallinna sadama potentsiaal, mille kaudu läbib aastas vähem kui 20 miljonit tonni kaupa.

Positiivsed lootused Eestile seoses selle seaduse vastuvõtmisega on seotud ka sellega, et Tallinn on Läänemere suurim sadam Hiinast konteinerkaupa vastu võtmas. Taevaalusest pärit kaubad tulevad meritsi kõigi Euroopa riikide elanike tellimusel, kuid eriti aktiivselt ostavad neid venelased. On selge, et erainvesteeringute vähenemisega Venemaa sadamatesse suureneb Tallinna konteinerivoo osakaal, mis mõjutab positiivselt riigi majandusele.

Kas peaksime ootama Eesti majanduse kasvu?

Naiivne oleks eeldada, et ühe seaduse vastuvõtmine Venemaal võib radikaalselt muuta naabrite majanduslikku olukorda. Siiski ei saa eitada, et seaduseelnõu võib Eesti sadamate olukorda oluliselt parandada. Investeeringud sellistesse suurtesse sadamasõlmedesse nagu Ust-Luga, Tallinna otsene konkurent, on juba peatatud. Prognoosime Venemaa erainvestorite aktiivsuse edasist langust.

Venemaa äri ei kavatse vastutust enda kanda võtta. Kuid on ilmne, et riik võib sellistel juhtudel volitusi maha panna ja sellel pole sellega mingit pistmist. Vahepeal on sellised olukorrad üsna tõenäolised. See tähendab, et kui seaduseelnõu ei ole sisuliselt viimistletud, annab selle vastuvõtmine praeguses väljaandes Balti riikidele reaalset majanduslikku abi, mida me väga loodame.

Поделиться

Станьте первым комментатором

    Добавить комментарий