Tallinna külje all asuvast Maardust on viimastel nädalatel saanud Eesti koroonapealinn. Kuigi linn on viirust püüdnud koole sulgedes kontrolli alla saada, küündib nakatumiskordaja 15 500 elanikuga linnas praegu 2900. See on neli korda kõrgem kui Eesti keskmine.
Haigus hakkas linnas levima jaanuari lõpus, nädal peale koolide avamist. «Kui koolid avati, siis nädalaga meil kasvas haigestumine nii järsult, et me pidime meetmed vastu võtma. Ootamata, kas valitsus teeb midagi või ei,» rääkis Maardu linnapea Vladimir Arhipov.
Kui esialgu lubati koolis käia algklassi ja lõpuklasside lastel, siis kaks nädalat tagasi saadeti kolmest koolist kaks täielikult koduõppele. Linnapea sõnul huvitaval kombel kolmas kool — Maardu põhikool — on seni haiguspuhangust pääsenud ja jääb distantõppele peale vaheaega, nagu teisedki koolid Eestis.
Alguses oli lubatud individuaalne huvitegevus, aga kunstikoolgi tuli kinni panna. Ühes lasteaias jäid tööle vaid valverühmad ning vanematel paluti võimaluse korral lapsed koju jätta.
«Alles täna on esimene päev, kus me näeme mingisugustki stabiliseerumist. Kui päevas meil oli nakatunuid 45-50, siis täna on ainult 26,» rääkis Arhipov. Samas tõdeb ta, et vara on veel rõõmustada.
Kui laste puhul on tegu olnud tavapärase külmetusega, siis linnapea sõnul on kaks õpetajat olnud juhitaval hingamisel, üks väikelapse ema võitleb praegu haiglas oma elu eest. Sel nädalal tuli koroona tõttu sulgeda üks perearstikeskus. Linnapea sõnul tegutses terviseamet kiiresti ja patsiendid suunati Lasnamäel asuvasse Medicumi.
Õpetajate nimekirjad on koos ja neid hakkab vaktsineerima Medicum. Küll kurtvat linnapea sõnul kohalikud perearstid, et terviseamet saadab liiga palju vaktsiini. «Saadetakse suur hulk doose, mida nad ei jõua ära töödelda selle kuue tunniga, millal nad lahti on. Et oleks väiksemad doosid, siis oleks vaktsineerimine juba alanud. Hetkel meil perearstid sellega ei tegele,» rääkis linnapea.
Arhipovi sõnul sellise haiguspuhangu ajal linnal palju valikuid peale linnaasutuste sulgemise pole. Maski kandmist saab soovitada, aga seda kontrollida mitte.
«Me jagame küll inimestele maske hommikuti bussipeatustes, kaubanduskeskustes, võtavad hea meelega vastu, aga samas väga palju inimesi käivad veel ilma maskideta,» rääkis ta. Mõni maskikandmist kontrolliv patrull ongi ainus, mida linn Arhipovi arvates praegu juurde vajaks.
Maardu võttis terviseametiga ise ühendust . «Terviseamet ütleb niimoodi, et me siiamaani oleme teinud kõik õieti ja kiitsid meid, ausalt öeldes,» rääkis Arhipov.
Kohalikus poes töötav Regina enda pärast ei muretse, küll aga laste. Ühe lapse rühmas on haigus sees olnud juba kaks korda, nende pere on sellest pääsenud. «Koroona on mulle halvasti mõjunud, ma töötan poes ja mu palk on väiksem, sest istun lastega kodus karantiinis,» rääkis Regina. Siseruumides kannab naine maski ja sõpradega enam kokku ei saa, suheldakse vaid telefoni teel. Regina sõnul on Maardus üksjagu neid, kes reeglitest kinni peavad, aga ka neid, kes sellest ei hooli.
Proua Ljubov hakkab ajakirjaniku küsimust kuuldes naerma, sest koroona pensionäri elu ei mõjuta. «Mitte midagi pole vaja karta, mitte midagi,» kinnitab ta. Maski kannab proua sellegipoolest, sest on seadusekuulekas kodanik.
Maardu linnapea peab uuest nädalast üle riigi kehtestatud piiranguid mõistlikuks ja toonitab, et neist tuleb kinni pidada. «Eelmisest kogemusest (sügisel oli Maardus väiksem puhang – toim.) võin ma öelda, et vähemalt kaks nädalat me veel peame kannatama. Ma kutsun kõiki inimesi kannatama, sest ega meil hetkel head varianti ei ole, on halb ja väga halb,» lisas ta.
Linnapea sõnul võiks valitsuse, terviseameti ja teadlaste sõnum olla selgem ja üheselt mõistetavam ning otsuseid tuleks langetada kiiremini. «Aga hetkel ma võin kõigile öelda, et kaks nädalat piiranguid on vähe,» sõnas Arhipov. Tema usub, et piirangutest on abi alles kolm nädalat pärast nende kehtestamist.
Ваш комментарий будет первым