Нажмите "Enter" для пропуска содержимого

Baltimaad: kas on vaja laiendada kontakte Venemaaga koroonaviiruse vastu võitlemiseks?

Koroonaviirus, mis on puudutanud tõsiselt palju riike, et läinud mööda ka Eestist, kus rakendati erinevaid viirusevastaseid meetmeid. Kuivõrd tõhusad need on ning kas Eestil ja teistel Baltimaadel tuleb võtta vastu mingi abi Venemaalt, kes saatis seda erinevatele riikidele, rääkisid Baltija.eu’le üldsusele tuntud inimesed.

Nikolai Degtjarenko, Maardu Linnavolikogu liige

Tema arvates on Eesti valitsuse rakendatud meetmed koroonaviiruse põhjustatud pandeemia ohjeldamiseks üsna tõhusad. „Ranged epideemialoogilised meetmed olid esmasel etapil vältimatud, nad andsid tulemusi: koroonaviiruse positiivsete testide näitaja vähenes 10–15st kuni 1–3 protsendini, oluliselt laienes testimise mastaap, uusi letaalseid juhtumeid viimastel päevadel ei registreerita,“ märkis ta.

Rääkides omakorda võimalikust abist Venemaa poolt, kes saatis Itaaliasse mitmed kaitsevahendid, raviseadmed ja oma spetsialistid, märkis ta, et erakordse olukorra tingimustes omab riikidevaheline koostöö suurt tähtsust. „Arvan, et Eesti on alati valmis Venemaa poolelt abi vastuvõtmiseks. Sealjuures on see abi seda väärtuslikum, et Venemaal endal on juhitava hingamise aparaatide, meditsiiniliste kaitsevahendite ja kvaliteetsete ekspress-testide defitsiit,“ lausus ta.

Ehk tema sõnul, kui sellistes keerulistes tingimustes on Venemaa valitsus valmis ohvriteks teiste riikide huvides, on see vahva. Aga, rõhutas Degtarjenko: „Selline abi ei pea saama poliitiliste spekulatsioonide aineks meedias. Hea tegu peab olema tagasihoidlik ja mitte avalik.“

Oleg Kultajev, ühiskondliku liikumise „Surematu polk – Sillamäe“ juht, Sillamäe Linnavolikogu liige

Samas Kultajev arvab, et Eesti rakendatud koroonaviiruse vastuvõitlemise meetmed jäid hiljaks, umbes 2–3 nädala võrra. „Aprilli keskpaigaks ei ole apteekides piisavalt kaitsevahendeid – maske, kindaid, antiseptikuid kätele. Kaitsevahendite defitsiidi tingimustes reageeris äri momentaalse hindade mitmekordse tõstmisega ning need osutusid elanikkonna peamise osa jaoks vajalikes mahtudes üle jõu käivateks,“ lausus rahvasaadik.

Tema sõnul läks Eesti koroonaviiruse pandeemiale vastu hävinud meditsiiniga piki aastaid toimunud optimeerimise tõttu, mis on suunatud raviteenuste tsentraliseerimisele, ravikeskuste koondamistele ja katsetele asetada meditsiini tururööbastele. „Tulemuseks saime erinevate tasemete meditsiinitöötajate ärasõidu teistesse riikidesse, arstiteenuste kättesaamatuse elanikkonna jaoks ning mitmed muud elanikkonna tervise valdkonna probleemid. Lihtsamalt öeldes pole kedagi, kes raviks, ja pole kohta, kus ravida. Praegu luuakse kiirustades tingimusi, mobiliseeritakse jõud ja ostetakse vajalik tehnika ja kaitsevahendid,“ märkis ta.

Omakorda rääkides sellest, kas Eesti vajab teiste riikide abi, osutas Kultajev, et riigil on vaja juba praegu pöörduda abi saamiseks kõigi poole. „Meie reaalides on kuristik valmisolekust sõnade ja abisaamiseks palvega pöördumise vahel. Iga tund on kallis ning võib olla kellegi jaoks elu hinnaga. Ma arvan, et on vaja pöörduda abisaamiseks kõigi poole, kes võivad aidata, sealhulgas ka Venemaa poole,“ rõhutas rahvasaadik.

Samuti hindas ta positiivselt Venemaa arstide või sõjameedikute Eestisse tulekut ning Eesti omade – Venemaale mineku võimalust koroonaviiruse vastu võitlemise kogemuste vahetamiseks. Kuigi ta märkis, et siin on palju takistavaid faktoreid. „Kogemuste vahetamine on alati väga kasulik ja mitte üksnes pandeemia tingimustes. Koostöö on alati parem kui vastastikused väljaastumised ja teravused. Mitmetel poliitikutel on vaja jätta oma foobiad ja tegelda sellega, mis vastab Eesti elanike tegelikele huvidele. Venemaal on veel siiani tugev viroloogide kool ning Eestil on vaja kasutada neid teadmisi ja kogemusi. Ent ma kahtlen väga, et mõnede poliitikute meelsus, foobiad ja pimedus võimaldavad sel vahetamisel teostuda,“ lausus Kultajev kahetsusega.

Mihhail Stalnuhhin, Eesti parlamendi liige

Stalnuhhin omakorda, nagu ka Degtjarenko, märkis Eesti rakendatud meetmete tõhusust. „Arvestades, kuivõrd on arenenud Eesti sidemed teiste Euroopa riikidega, jääb minu vaatevinklist üksnes tunda ettevaatlikku optimismi selle puhul, et pandeemia kulgeb meil üsna rahulikult. Iga päev loen ma laiu raporteid möödunud ööpäevade muutuste kohta ja veendun, et veel pole alust paanikaks. Koroonaviirus on suur õnnetus, ent ei olnud võimalust selle vältimiseks,“ märkis ta, kuigi möönis, et tunneb muret, kuidas riik hakkab väljuma majandusprobleemidest, mis on vältimatud kriisi lõppedes.

Rääkides abist Eestile, väljendas ta solidaarust endise ministri Raivo Varega, kes märkis, et Eesti oleks põhimõtteliselt valmis Venemaalt abi – meditsiinimaterjalide ja kaitsevahendite kujul – vastuvõtmiseks koroonaviiruse vastu võitlemiseks. „Arvan, et koostöö viiruse vastu saaks aidata suhete soojenemist Eesti ja Venemaa vahel. Reeglina just suure õnnetuse ajal muutuvad inimesed ja riigid enam sihituks vastastikku kasulikule koostööle,“ oletas Stalnuhhin.

Sellega seoses hindas ta positiivselt ka võimalikke kahepoolseid kontakte Eesti ja Venemaa arstide või sõjameedikute vahel koroonaviiruste vastu võitlemiseks. „Itaalia sündmuste kogemus ütleb, et praegu on kõik võimalik. Kuna ma pole paranoik, siis arvan, et erinevate teaduskoolkondade, erinevate kogemuste ja erinevate lähenemiste ühendamine annab alati mingite probleemide lahendamisel positiivset efekti. Ent, nagu ma juba rääkisin, selleks on vaja, et langetatakse otsuseid, mitte ei põeta paranoiat,“ võttis ta asja kokku.

Romualda Poševeckaja, Vilniuse Linnavolikogu liige

Koroonaviiruse probleem puudutas ka muid Baltimaid, mistõttu on huvitav, kuidas läheb seal, ning, nagu arvab Poševeckaja, näitas Leedu end üldiselt hästi. „Ma arvan, et meie valitsuse rakendatud meetmed on ajakohased ja tõhusad. Muidugi ei olnud võimalik vältida teatud vigu, ent need võetakse arvesse ja parandatakse. Sest globaalne pandeemia on uus väljakutse kõigi jaoks ning ei olnud võimalik selleks aegsasti valmistuda,“ märkis ta, osutades vajadusele keskenduda ühiskonna konsolideerimisele.

Rääkides abist Venemaalt märkis ta, et Leedus pole just nii kriitiline olukord nagu Itaalias, kes pöördus abi saamiseks, ent lisas, et olukorra halvenemisel ei ole abi vastuvõtmisest midagi halba. „Arutada sel juhul, kui inimeste elud on ohus, millise riigi poolt see tuleb, kas võtta vastu või mitte, ei ole minu arvates eetiline. Leedu ise osutab jõukohast abi teistele riikidele, kes on koroonaviiruse vastu võitlemise esirindel,“ rõhutas ta.

Valdemar Tomaševski, Euroopa Parlamendi liige Leedust

Sarnasel arvamusel on ka Euroopa Parlamendi liige Leedust, kes leiab, et riigi rakendatud meetmed on tõhusad ja ajakohased.  „Langetatud otsused võimaldasid võtta olukorra kontrolli alla, mida näitavad ka tulemused. Meil on viimastel päevadel üksnes 27 uut nakatunut, aga varem oli kord ka enam kui 50 inimest päevas. Ehk minu arvates on see märgatav langus, sealjuures olukorras, kus testimisi tehakse rohkem, ent haigusjuhtumeid tuleb vähem. Umbes 1% testitutest, mis tundub mulle heaks tulemuseks,“ rääkis ta.

Leedule abi osutamise puhul märkis ta samuti, et olukord riigis pole kriitiline ning hetkel ei näe ta selleks vajadust. Ent tema sõnul tuleb tervitada riikide abi teineteisele. „Koroonaviirus on osutunud inimkonna jaoks väga suureks ohuks ning ma arvan, et kõik muud vaidlused riikide vahel tuleb jätta ja lükata edasi. Ning just rääkis sellest Rooma Paavst Franciscus, et on vaja nii külmutada konfliktid, allkirjastada rahu kui ka loobuda sanktsioonidest. See on ilmne, et sellise ohu olukorras on vaja minna koostöö suunas ning unustada kõik tülid, mis olid enne seda,“ rõhutas Tomaševski.

Igor Pimenov, Läti parlamendi liige

Ka Läti parlamendi liige Igor Pimenov arvab, et koroonaviiruse ennetamise meetmed Lätis vastavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele ning neid rakendatakse analoogselt peaaegu kõikides riikides, ent märkis, et tema ettepaneku kas või osaliselt tasuda eralaborite tehtavate koroonaviiruste testimiste eest ei läinud parlamendis läbi. Kuigi tema sõnul võiks selline lähenemine kaasata kontrollimisse suurema hulga inimesi ja tuvastada need viirusekandjad, kes ei tea sellest veel midagi.

Rääkides abi kohta Venemaalt märkis ta, et vaevalt kujutab endale ette sellist süžee pööret, vaatamata tõsistele väljakutsetele, mis on Läti ees koroonaviiruse tõttu. „Kõige esimene, mis tuleb pähe, vastates sellele küsimusele – miks mitte. Lõppude lõpuks on olukord erakordne ning selles tuleb mitmed rahuaja väärtused üle vaadata, kui jutuks tuleb inimeste elude säilitamine, seda enam arvestades, et Läti traditsioonilised välispoliitilised liitlased on praegu väga raskes olukorras,“ rõhutas rahvaesindaja.

Sealjuures on tema sõnul Venemaa riigina abiks tulles ei nõuaks tõenäoliselt mingeid kompensatsioone, ent Läti mingil juhul ei läheks sellega kaasa. „Venemaa jaoks oleks see hea tahte žest, ent ma arvan, et see tähendaks Lätile, et ta jääb Venemaale võlgu, mida meie riik ei soovi mitte mingil kujul. Ning ma oleks väga imestunud, kui Läti võtaks sellise abi vastu, kuigi rõhutan, et tõenäoliselt peaks selle vastu võtma,“ märkis Pimenov.

Veel arvab ta, et kontaktid riikide vahel arstide või sõjameedikute tasandil oleks väga kasulikud, eriti kui meenutada, et Venemaal on väga palju kogemusi viroloogias. „Venemaa on saatnud oma spetsialiste korduvalt erinevatesse riikidesse ning tal on, mida jagada. <…> Iga kontakti, kõiki suhteid või suhete tugevdamist võib üksnes tervitada, ent paraku hakkab poliitiline reaalsus iga sellist laadi algatust käsist-jalust siduma,” lausus parlamendi liige kahetsusega.

Viktor Guštšin, Läti Valitsusväliste Organisatsioonide Nõukogu koordinaator

Läti ühiskonnategelane Viktor Guštšin omakorda arvab, et haiglate arvu vähendamine ja ka nende sulgemine hõredalt asustatud kohtades ei soodusta võitlust koroonaviiruse vastu. Peale selle mõjutab tema sõnul olukorda tugevalt ka see, et meditsiin Lätis on tasuline, mistõttu mitmed inimesed lihtsalt ei saa endale ravimist lubada. „Tasuline meditsiin on tõsine löök elanikkonna terviseseisundi pihta. Kui meditsiin oleks absoluutselt tasuta ja kättesaadav, siis oleksime paremini ettevalmistatud võitluseks selle nakkuse vastu,“ ütles ta.

Samuti on Guštšin arvamusel, et abi on Lätile vajalik, eriti maskide kujul, mida ei leidnud ta oma kodulinnast Jelgavast. „Ma läksin apteeki raudteejaamas ja küsisin, kas neil on meditsiinilisi maske ning kui palju nad maksaks. Nad vastasid, et selliseid maske pole ja kunagi polnud ning pole teada, kui palju nad võiksid maksta,“ jutustas ta.

Seega pole tema sõnul tema riigil lihtsalt õigust loobuda ükskõik millisest abist praeguses olukorras. „Me peame arvestama neid kogemusi koroonaviiruse nakkuse vastu võitlemises, mis on juba kogutud Hiinas ja Venemaal, ning kui võimul on siiski inimesed, kes hoolitsevad oma riigi elanike tervise eest kas või minimaalselt, siis abi pakkumisel peab Läti selle lihtsalt vastu võtma,“ lausus ühiskonnategelane.

Sellega seoses peab ta kasulikuks ka Venemaa ja Läti arstide ja sõjameedikute kogemuste vahetamist riikide vaheliste jõupingutuste ühendamiseks koroonaviiruse edasise levimise ärahoidmiseks. „Mulle tundub, et selline samm on praegustes tingimustes vajalik,“ võttis Guštšin asja kokku.

Поделиться

Станьте первым комментатором

Добавить комментарий